Esmapilgul võib tunduda, et koosolekust ette teatamine on lihtne ülesanne, kuid praktikas tekitab see sageli küsimusi. Kuidas siis toimida nii, et koosoleku otsustusvõimelisus ei satuks kahtluse alla?
Koosoleku teade tuleb saata kõigile korteriomanikele vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat etteteatamise tähtaega. Tähtaja arvestus algab teate saatmisele järgnevast päevast, seega peab teate saatmise ja koosoleku toimumise päeva vahele jääma vähemalt seitse täispäeva.
Riigikohus on selgitanud, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi, tuleb teade saata just sellele aadressile. Kui e-posti aadressi ei ole teatatud või see puudub, tuleb teade edastada korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile.
Arvestada tuleb sellega, et teate saatmine oleks vaidluse tekkimise korral kontrollitav. Üldjuhul on sobiv viis on nt teate saatmine posti teel või teate panemine korteriomaniku postkasti tunnistajate juuresolekul.
Juhul, kui korteriomaniku elu- või asukoht on korteriomandi asukoht, piisab üldkoosolekust teatamise kohustuse täitmiseks ka sellest, kui teade avaldatakse mõistlikul viisil (eelkõige kõigile korteriomanikele nähtavas kohas) korterelamu ühiskasutatavates ruumides (nt trepikojas asuval teadetetahvlil).
Kui korteriomandil on mitu ühist omanikku ja nad on määranud endale ühise esindaja, on üldkoosoleku teate saatmise nõudeid järgitud, kui teade on saadetud üksnes ühise esindaja e-posti aadressile. Ühise esindaja puudumisel tuleb teade saata kõigile ühistele omanikele.
Ühise korteriomandi puhul tuleb üldkoosoleku teade saata korteriomanike elu- või asukohta juhul, kui ükski korteriomandi ühistest omanikest ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi teatanud. Sellisel juhul ei pea aga üldkoosoleku teadet saatma kõigile korteriomandi ühistele omanikele, kes on ühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, vaid piisav on, kui teade saadetakse üksnes ühe ühise korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile.