Kinnisvaraturg on täis kauneid fotosid, säravaid kirjeldusi ja lubadusi ideaalsest kodust. Professionaalselt koostatud müügikuulutus võib olla muljetavaldav – ja peabki olema. Kuid üks teema, mis kipub nii ostjate kui müüjate jaoks varju jääma, on varjatud puuduste küsimus.
Maakleri roll on vahendada müüki, mitte hinnata kinnisvara tehnilist seisukorda. Siiski tuleb mõista üht väga olulist asja:
maakleri koostatud müügikuulutus on müügilepingu osa. Kui kuulutuses esitatakse valeinfot või kinnisvara kirjeldatakse põhjendamatult positiivses valguses, võib see hiljem osutuda müüjale tõsiseks probleemiks.
Seaduse järgi vastutab müüja varjatud puuduste eest ka siis, kui müügikuulutuse koostas professionaalne maakler. Valeinfo ei pea olema pahatahtlik – piisab sellest, et see on eksitav. Tagajärjed võivad olla märkimisväärsed.
Maaklerid kasutavad sageli üldsõnalisi ja positiivseid stampväljendeid nagu „korter on heas korras“, „vaiksed ja sõbralikud naabrid“, „toimiv korteriühistu“ jne. Kui aga hiljem selgub, et korter ei ole tegelikult heas seisukorras, naabrid tekitavad probleeme või korteriühistu juhatus ei tegutse omanike huvides, jääb vastutus müüjale.
Kinnisvaramaakleri koostatud müügikuulutus on oluline turundusvahend, kuid see ei ole tehniline ekspertiis ega garantiikiri. Varjatud puudused ei kao kuhugi – need lihtsalt ei paista välja enne, kui ostja nendega kokku puutub.
Seetõttu on ausus, läbipaistvus ja korrektne info nii müüja kui ostja huvides. Kinnisvaratehingus varjatu tuleb varem või hiljem välja. Küsimus ei ole kas, vaid millal – ja kui kalliks see lõpuks maksma läheb.