Korterelamu küttesüsteemi uuendamine on üks olulisemaid otsuseid, mida korteriomanikud ühiselt langetada saavad. Küsimus ei ole pelgalt tehnilises lahenduses, vaid ka juriidilises raamistikus, mis määrab, millise häälteenamusega ja millistel tingimustel muudatusi teha tohib.
Tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 35) hõlmab tegevusi, mis säilitavad või taastavad olemasoleva küttesüsteemi sihipärase seisundi. Näiteks amortiseerunud süsteemi parandamine või samaliigilise uuega asendamine, mida saavad korteriomanikud otsustada häälte enamusega.
Ajakohastamine (KrtS § 39) on muudatus, mis parandab elamistingimusi või suurendab korteriomandite turuatraktiivsust, kuid ei muuda eriomandi otstarvet ega kahjusta korteriomanike õigustatud huve ning mida saab otsustada kvalifitseeritud häälte enamusega (KrtS § 9 lg 3).
Korterelamu küttesüsteemi asendamine teist liiki küttesüsteemiga võib sõltuvalt asjaoludest olla käsitatav kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajaliku muudatusena KrtS § 39 tähenduses tingimusel, et:
1. muudatus vastab ajakohastamise määratlusele
2. muudatusega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ning
3. muudatusega ei kahjustata muul viisil ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Sõltuvalt asjaoludest võib korterelamu lokaalse gaasikütte asendamist kaugküttega pidada kaasomandi eseme ajakohastamiseks eelkõige korteriomandite turuatraktiivsust või korterelamu elamistingimusi parandava mõju tõttu.
Kokkuvõttes võib lokaalse gaasikütte asendamisel kaugküttega olla ka korterelamu elamistingimusi parandav mõju. Samas ei ole küttesüsteemi asendamine kaugküttega automaatselt käsitatav ressursside tõhusamat kasutamist võimaldava uuendusena, kuna kütteliigi muutmine iseenesest ei pruugi kaasa tuua lõppenergia kokkuhoidu.
(Loe lähemalt Riigikohtu lahendit 2-23-11510/54)