Minu eelmise nädala postitus „Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine“ tõi kaasa väga suure kommetaaride hulga, mida oli ka oodata. Olen seda korduvalt kogenud, et korteriühistute juhatused ei tee vahet kvooruminõudel ja hääletamisel. Need on siiski kaks eriasja, millele tuleb tähelepanu pöörata.
Antud teemat on käsitlenud Riigikohus kahes kohtulahendis, mida ma käeolevaga üritan lahti mõtestada.
Lahendis nr 2-24-6208 Riigikohtu kolleegium selgitas, et vaatamata sellele, et KrtS § 1 lg 4 kohaselt loetakse korteriühistu liikmeteks kõik korteriomandite omanikud, tuleneb ühest korteriomandist üks liikmesus korteriühistus, millega seotud õigusi teostavad korteriomandi ühised omanikud ühiselt. Üldkoosoleku kvoorumi arvutamisel tuleb seetõttu lähtuda korteriomandite arvust.
Lihtsamalt öeldes on kõik korteriomanikud ühistu liikmed. Seega, kui korter kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, on nad kõik ühistu liikmed, kuid kvoorumis käsitletakse neid ühe liikmena/korteriomanikuna. Ja ka hääletamisel on neil kokku vaid üks hääl.
Lahendis nr 2-19-10326 on Riigikohus selgitanud, et KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Eeltoodust ei tulene aga, et olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu korteriomandit, võiks selline isik olla käsitatav ühistu mitme liikmena. Kolleegium leiab, et iga isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub.