Üürnik leiab uue kodu, kolib välja ja parimal juhul teatab üürileandjale, et tema jaoks on üürisuhe lõppenud. Võtmed jäetakse postkasti või antakse naabrinaise kätte ning üüri enam ei maksta.
Kas nii saabki?
Tähtajaline üürileping on üldjuhul mõlemale poolele siduv kokkulepitud tähtaja lõpuni. Kui üürnik soovib lepingust varem väljuda, tuleb tal jõuda üürileandjaga kokkuleppele või kasutada seaduses ette nähtud alust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.
Riigikohus on seda põhimõtet selgitanud korduvalt. Võlaõigusseaduse § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud eluruumi kasutada temast endast oleneval põhjusel, näiteks oma äraoleku tõttu.
Riigikohus on selgitanud, et kui üürnik on üürilepingu kehtetult üles öelnud ja lõpetanud üüripinna kasutamise, ei vabasta see teda iseenesest üüri maksmise kohustusest.
Kui eluruum antakse üürile uuele üürnikule ja üürileandja hakkab saama selle eest üüritulu, lõpeb ka endise üürniku tasu maksmise kohustus, kuna üürileandjal ei ole õigust saada sama ajavahemiku eest põhjendamatult topelttasu.
Ka võtmete postkasti jätmine või naabrinaisele üleandmine ei lõpeta üürilepingut ega taga iseenesest eluruumi nõuetekohast tagastamist.
Selline käitumine võib tekitada ka riske omaniku varale. Üürileandjal puudub kindlus, kelle valdusesse võtmed tegelikult satuvad ja kes saab eluruumi siseneda. Kui selle tagajärjel tekib kahju, võib järgneda täiendav vaidlus vastutuse ja kahju hüvitamise üle.
Eluruumi tagastamine tuleb korraldada nii, et oleks selge, millal ja millises seisukorras eluruum üürileandjale üle anti ning millised võtmed tagastati.
Kokkuvõtteks – üürnikul on õigus oma elukorraldust muuta, kuid see ei tähenda, et ta saaks ühepoolselt lõpetada kõik üürilepingust tulenevad kohustused. Enne väljakolimist tasub veenduda, et leping lõpeb õiguspäraselt ja eluruum antakse korrektselt tagasi.