Käes on aktiivne korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumise aeg.
Olen tegelenud palju korteriühistutega seotud õigusvaidlustega ning pean tõdema, et paljud juhatuse liikmed ja ka valitsejad rikuvad – kas teadlikult või teadmatusest – koosoleku kokkukutsumise korda. Selle tagajärjeks võib olla vastuvõetud otsuste tühisus või nende hilisem tühistamine.
Millised on peamised vead, mida sageli tehakse?
- Juhatus ei kontrolli enne koosolekut kinnistusraamatust korteriomanike nimekirja, mistõttu puudub selgus, kes on õigustatud koosolekul osalema ja hääletama.
- Ei arvestata, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule, võivad nad koosolekul osaleda kas ühiselt või esindaja kaudu (sh võib esindajaks olla üks ühistest omanikest).
- Kvoorumi arvestamisel eksitakse – korteriomanik on üks liige sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust.
- Korteriomanikele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid ega dokumente, mille üle hääletama hakatakse.
- Koosoleku kutset ei saadeta kõigile või see saadetakse hilinenult (etteteatamise tähtaega ei osata arvutada).
- Päevakord on puudulik või ebaselge.
- Koosolekul osalejate nimekiri on puudulik või ebatäpne.
- Koosoleku teates ei ole selgelt märgitud toimumise aeg ja koht.
Kui koosoleku kokkukutsumise korda rikutakse oluliselt, ei ole koosolek otsustusvõimeline ning seal vastu võetud otsused on tühised – see tähendab, et nendest ei tulene kellelegi õigusi ega kohustusi.
Tasub meeles pidada: formaalsused ei ole pelgalt bürokraatia – need on õiguspäraste otsuste eelduseks.