Võlaõigusseaduse kohaselt on üürileping tasuline leping. See tähendab, et üürnik maksab eluruumi kasutamise eest tasu ehk üüri lepingus kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel. Eestis on levinud praktika, et üüri tasutakse ettemaksetena.
Aga kas lisaks üürile tuleb maksta ka muid tasusid?
Lisaks üürile võib üürnik olla kohustatud tasuma üüritud eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude eest, kuid selleks peab olema üürilepingus kokku lepitud.
Kõrvalkulud on tasud üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud eluruumi kasutamisega, kuid ei hõlma eluruumi parendamist ega puuduste kõrvaldamist.
Kas remondifond on kõrvalkulu? Ei ole. Korteriühistu remondifondi maksed ei ole seaduse tähenduses kõrvalkulud, sest need on seotud hoone korrashoiu ja parendamisega, mitte pelgalt eluruumi kasutamisega.
See aga ei tähenda, et remondifondi maksete kandmist ei saaks üürilepingus üldse kokku leppida. Selline kokkulepe peab olema selgesõnaline ning kulude suurus ja ulatus peavad olema mõistlikud, proportsionaalsed ja üürnikule ettenähtavad. Pelgalt remondifondi lisamisest nõnda nimetatud kommunaalkulude nimekirja ei piisa, et eeldada üürniku kohustust need maksed tasuda.
Kui näiteks suure tormiga lendab majalt katus ära ja ühistu otsustab hüppeliselt tõsta remondifondi makseid, siis selle hinnatõusu peab kandma korteriomanik, mitte üürnik.
Minu soovitus üürileandjatele ja maakleritele – ärge kasutage internetist leitud suvalisi üürilepingute põhjasid ega võtke kontrollimata kujul kasutusele tehisaru koostatud lepinguid. Ka hästi kõlav lepingupunkt ei pruugi olla õiguslikult korrektne ega kaitsta teid vaidluse korral.
Mõistlik on teha ühekordne investeering ja lasta juristil koostada korralik üürilepingu põhi, mis arvestab kehtiva õiguse ja teie vajadustega.
Hea leping ei hoia ära kõiki vaidlusi, kuid aitab vältida paljusid neist, mis algavad lihtsast küsimusest:
Kes pidi selle arve tegelikult maksma?