Ilma ette teatamata ja üürnikuga külastust kooskõlastamata – reeglina mitte.
Korter kuulub küll omanikule, kuid üürilepingu kestuse ajal on see üürniku kodu. Üürileandja ei või oma võtmega igal ajal sisse astuda lihtsalt selleks, et vaadata, kuidas üürnik vara korras hoiab.
Üürnik peab lubama korteri ülevaatust, kui see on vajalik eluruumi säilitamiseks, müümiseks või teisele isikule üürimiseks. Üürileandja peab ülevaatusest õigel ajal teatama ja üürniku huvidega arvestama. Seega tuleb läbi rääkida külastuse põhjus, sobiv aeg ja ülevaatuse ulatus. Ülevaatus ei anna õigust sorida üürniku isiklikes asjades, kappides ega sahtlites.
Riigikohus on selgitanud, et kui üürileandja siseneb üüripinnale üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata, rikub ta poolte sõlmitud üürilepingut ega austa üürniku õigust kodu puutumatusele (Põhiseadus § 33) ning seda saab lugeda mõjuvaks põhjuseks võlaõigusseaduse § 313 lg 1 mõttes, mille puhul on üürnik õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Seda õigust ei välista ka rikkumise ühekordsus.
Lisaks võib kõne alla tulla ka üürnikule tekitatud kahju hüvitamise nõue.
Erandiks võib olla vahetu avarii, nt veeleke vms. Sellisel juhul võib kiire ligipääs olla vajalik kahju piiramiseks, kui kahju suureneb ning seda ei saa muul viisil peatada. See sõltub olukorrast ega ole üldine luba üürniku kodu kontrollimiseks või omavoliliseks sisenemiseks. See erand ei anna õigust teha tavapärast kontrollkäiku.
Kodu puutumatus on kaitstud Eesti Vabariigi Põhiseadusega.