Kui korteriomanike üldkoosolekule on kogunenud nõutav arv korteriomanikke, on koosolek otsustusvõimeline ning võib alustada selle läbiviimist.
Kõigepealt valitakse koosoleku juhataja ja protokollija (need võivad olla ka üks ja sama isik). Seejärel asutakse päevakorras toodud otsuseid vastu võtma.
Päevakorda ennast koosolekul hääletama ei pea ega saagi, sest päevakorra koostamine on juhatuse ülesanne. Korteriomanikel oli enne koosolekut võimalus nõuda täiendavate küsimuste lisamist päevakorda.
• Tavapärase valitsemise küsimused võetakse vastu koosolekul osalenute häälteenamusega.
• Põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema üle 2/3 koosolekul osalenutest.
• Maja renoveerimise ja suurema laenu võtmise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus – otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
• Olulised ümberehitused vajavad aga konsensust ehk kõigi korteriomanike nõusolekut.
Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti, näiteks et:
• igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, või
• häälte arv sõltub korteriomandi kaasomandi osa suurusest.
See loetelu on ammendav ning häälte jagunemist ei saa muul viisil reguleerida.
PS. Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, on neil üldkoosolekul kokku siiski vaid üks hääl.